Saksa kodakondsus sünniga

Saksa kodakondsus on paljude õiguste võti Saksamaal ja Euroopa Liidus. Paljude inimeste jaoks algab tee Saksamaa kodakondsuse saamiseni otse sünnist. Seadus näeb ette kaks peamist viisi Saksamaa kodakondsuse saamiseks: kas Saksamaa vanemate põlvnemise või teatud tingimustel Saksamaal sündimise kaudu.

Päritolupõhimõte: kui üks vanem on sakslane, siis

Kõige tavalisem tee Saksamaa kodakondsuse saamiseks on põlvnemise põhimõte. Reegel on lihtne: kui laps sünnib ja vähemalt ühel vanemal on sel ajal Saksa kodakondsus, saab ka laps automaatselt Saksa kodakondsuse.

Ei ole oluline, kas vanemad on abielus või mitte. See, keda õiguslikult peetakse emaks või isaks, on Saksa õiguses selgelt reguleeritud. Ema on alati see naine, kes lapse sünnitas.

Mida kohaldatakse juhul, kui vanemad ei ole abielus?

Kui ainult isa on sünni ajal Saksamaa kodanik ja ei ole emaga abielus, tuleb järgida olulist tähtaega. Selleks, et laps saaks Saksa kodakondsuse, peab isadus olema Saksa õiguse alusel tegelikult tunnustatud või kohtu poolt kindlaks tehtud. See menetlus tuleb algatada enne, kui laps saab 23-aastaseks. Kui see nõue on täidetud, saab laps Saksa kodakondsuse tagasiulatuvalt sünnist alates.

Sünnikoha põhimõte: kui laps sünnib Saksamaal, siis

Alates 1. jaanuarist 2000 kehtib veel üks oluline määrus, sünnikoha põhimõte. See tähendab, et välisriigi vanemate lapsed võivad saada Saksamaa kodakondsuse ka siis, kui nad on sündinud Saksamaal.

Selleks peab lapsevanem lapse sünni ajal täitma kaks tingimust:

• Ta peab olema elanud Saksamaal seaduslikult vähemalt viis aastat.
• Tal peab olema alaline elamisõigus. See hõlmab näiteks elamisluba või ELi alalist elamisluba. Šveitsi kodanikud ja nende pereliikmed võivad seda tingimust teatud tingimustel samuti täita.

Vastutav perekonnaseisuamet kontrollib neid nõudeid pärast sündi ja kannab Saksamaa kodakondsuse omandamise otse sünniregistrisse.

Oluline erand: välismaal sündinud sakslaste reegel

Pärilikkuse põhimõte ei kehti piiramatult üle põlvkondade, kui perekond elab alaliselt välismaal. Siin kehtib reegel, mida sageli nimetatakse "põlvkonnalõikeks".

See reegel sätestab, et kui Saksamaa vanem on sündinud välismaal pärast 31. detsembrit 1999 ja tema alaline elukoht on seal, ei saa tema välismaal sündinud laps enam automaatselt Saksa kodakondsust sünniga.

Kuidas saab kodakondsuse omandamist ikkagi tagada?

On olulisi viise, kuidas saab siiski tagada, et laps omandab Saksamaa kodakondsuse. Põlvkonnakatkestuse reeglit ei kohaldata, kui:

• laps oleks muidu kodakondsuseta.
• lapse sündi taotletakse Saksamaa pädevale asutusele ühe aasta jooksul. Selle taotluse võib esitada kas otse I perekonnaseisuametile Berliinis või Saksamaa pädevale välisesindusele (saatkonnale või konsulaadile). Selle üheaastase tähtaja järgimine on väga oluline.

Erimäärused natside ebaõigluse ohvrite jaoks

Selle põlvkondliku reegli suhtes on väga oluline erand nende inimeste järeltulijate puhul, keda mõjutas natsionaalsotsialistlik ebaõiglus. Nende isikute ja nende järeltulijate suhtes, kellel on õigus taasnaturaliseerimisele, ei kohaldata põlvkonnakatkestust.

Erijuhtumid: Leidlapsed ja konfidentsiaalsed sünnitused

Seaduses on lahendus ka eriolukordade jaoks. Lapsi, kes on leitud Saksamaalt ja kelle vanemad on teadmata (nn leidlaps), peetakse Saksa lapseks, kuni ei ole tõestatud vastupidist.

Sama kehtib ka konfidentsiaalse sünnituse raames sündinud lapse kohta. Ka seda last koheldakse nii, nagu oleks ta sakslase laps, ja seetõttu saab ta esialgu Saksa kodakondsuse.